Raadiolainete kiiretest pursetest maale
Koosting Avi Loebi arvamuslikust kirjutisest, 24. juunil, 2020.
Avi Loeb on Harvardi Ülikooli Astronoomiaosakonna juhataja, Harvard-Smithsoniani Astrofüüsika Keskuse Instituudi direktor, Rahvuslike Akadeemiate Füüsika ja Astronoomia Nõukogu ja projekti “Breakthrough Starshot” (Läbimurre tähede piiridele? R.P.) nõuandekogu esimees.
Avi Loeb on Harvardi Ülikooli Astronoomiaosakonna juhataja, Harvard-Smithsoniani Astrofüüsika Keskuse Instituudi direktor, Rahvuslike Akadeemiate Füüsika ja Astronoomia Nõukogu ja projekti “Breakthrough Starshot” (Läbimurre tähede piiridele? R.P.) nõuandekogu esimees.
Reet Priiman: "Teadusuuringud on põnevad: ühe ja sama probleemi lahti seletamiseks avaldatakse mitmeid arvamusi, kuid kus on tõde, objektiivne reaalsus, jääb suures osas inimteadvuse aspektist lähtudes kättesaamatuks. Vaatamata sellele, teaduslike arvamusi looduses toimuvate protsesside kohta on tarvilik teada: erinevad arvamused ise on teadvuse ja loomulikult teadusnähtuste edendamise üheks inspiratsiooni allikaks: tekivad mõttepildid, mida püütakse edasi arendada igaüks vastavalt motivatsioonile, teadmistele, geneetilisele eelsoodumusele."
Raadiolainete kiired pursked (fast radio burst, FRB) kestvusega ca tuhat sekundit, saabuvad kosmosest Maale iga sekund. Kuidas nad tekivad? Otsest vastust teadus ei tea, on arvamusi. Kiirete raadiosignaalide sagedusest sõltuv saabumisaeg näitab, toetudes mõõtmiste tulemustele, et paljud pursked pärinevad kaugemalt kui Linnutee – so. Universumist laiemalt, Linnutee ääremailt . Mõned neist on lokaliseeritud üksikute galaktikate piiridesse, mis asuvad Maast kosmoloogiliste vahemaade kaugusel. Enamik purskeid ei kordu, kuid nende “iseloom” ei erine väga korduvatest impulssidest, mis on tuvastatud magnetiseeritud neutronitähtedest (pulsaritest) meie galaktikas (Linnutee).
Kuna FRB-d pärinevad ca 100 000 korda suuremast kaugusest, kui Linnutee, peab olema FRB-allikate sisemine raadiokiirguse võimsus 10 miljardit korda suurem kui tüüpilistel Linnutee pulsaritel.
Populaarsem mudel seob FRB-sid noorte, erakordselt tugeva magnetväljaga neutrontähtedega, mida nimetatakse magnetaarideks, milledel on erakordne võimet pursata välja erinevat sagedustega raadiosageduslikku kiirgust. Kui need FRB raadioemissioonid pärineksid kuumast pinnasest, oleks nõutav temperatuur 10 astmes 35 (üks, millele järgneb 35 nulli ) kraadi Kelvinit!
Muidugi pole looduses ühtki sellist kuuma pinda. Seda on võimalik tekitada „koherentse emissiooni” abil - paljude elektronide kiirgusfaaside kogumina. (Sama sisuliselt juhtub ka raadioantennis, mis edastab valju häält, kui seda juhib kunstlik elektronide vool).
Koherentne emissioon toimub ka pulsarite impulssides mehhanismi kaudu, mis pole teadusele veel täielikult arusaadav. Jättes kõrvale meie teadmatuse pulsarite mehhanismide kohta, tuli Avi Loebi uurimistiim järeldusele, et noored magnetaarid võivad tekitada FRB-dena võimsaid raadioimpulsse, mis hiljem kaotavad oma esialgse aktiivsuse.
Kuigi enamik FRB-sid ei kordu, moodustavad erandi mõned FRB-d. Kahel neist korduvatest FRBdest on nende aktiivses faasis ilmnenud ootamatu perioodilisus. On teatatud, et FRB 121102 aktiivsus kordub ajavahemikus, mis vastab esialgsele 157-päevasele perioodile. See periood on umbes 10 korda pikem kui 16-päevane periood, mida eksponeerib teine perioodiline allikas FRB 180916.J10158 + 65, mille avastas CHIME teleskoop Kanadas.
Kuude pikkuse perioodilisuse kõige loogilisem selgitus oleks see, et FRB-kiirgusallikas tiirleb ümber kaasobjekti ja tema raadiokiirgus suunatakse Maale ainult orbiidil pöörlemise murdosa jooksul, nagu tuletorni kiir, mida näeme hetkeks vilkuvat.
a. Konservatiivne tõlgendus hõlmaks kaasatähe ümber tiirlevat noort neutronitähte. Neutronitähed sünnivad enam kui kaheksa korda Päikest rohkem kaaluvate tähtede kokkuvarisemisel. Massiivne eellastäht kaotab neutronitähe sünnitavas supernoova plahvatuses suurema osa massist. (Kui eellasel oleks päikesetaoline kaaslase täht, lendaks see kaaslane pärast plahvatust süsteemist välja, kuna supernoova-eelne orbitaalkiirus oleks olnud liiga suur, et see püsiks gravitatsiooniliselt seotuna kerge neutronitähe jäägiga). Kaaslane saaks jääda süsteemi jääda ainult siis, kui ta oleks väga massiivne.
b. Kui aga FRB allikaks aga ei ole neutronitäht, siis oleks veel üks huvitav võimalus: selle kaaslaseks võiks olla päikesetaoline täht. Päikese ümber pöörlemise 157-päevane orbitaalperiood jäljendab planeeti, mille orbiidiraadius on Veenuse ja Merkuuri vahel poolel teel. Kui FRB allikas kiirgab vastupidistes suundades, mis vastab 157 päeva orbitaalperioodi poolele - sel juhul oleks orbitaalraadius sarnane Maad Päikesega ümbritseva orbiitaalraadiusega.
See on intrigeeriv režiim, kooskõlas FRB signaaliga, mis pärineb saatjalt, mille on moodustanud tehnoloogiline tsivilisatsioon planeedil, mis asub päikesetaolise tähe ümber asustatavas tsoonis.
Enamik tähti on Päikesest palju vähem massiivsed. Näitena võib tuua meie lähima naabri Proxima Centauri - kääbustähe, mis “majutab” elamiskõlblikku planeeti Proxima b, orbitaalperioodiga 11 päeva. Huvitav on see, et kääbustähe ümber asustatavale tsoonile iseloomulik orbitaalperiood ei erine väga palju FRB 180916.J10158 + 65 eksponeeritud 16-päevasest perioodist. Paljudel sellistel planeetidel on üks külg on püsivalt tähe poole, teine aga kosmosesse suunatud.
On selge, et arenenud tsivilisatsioonid ei ürita suhelda üle kosmoloogiliste vahemaade, kui vastuse ootamine nõuab miljardeid aastaid. Selle asemel võidakse kasutada võimsat raadiokiirgust erinevatel sagedustel.
See oleks esialgne julgustav seletus kiiretele FRB-dele. Tekib küsimus, kas vähemalt mõned nendest universumi tugevatest erinevate sagedustega kiirguspursetest (energiapommidest) võiksid pärineda maavälistest tsivilisatsioonidest?
https://www.scientificamerican.com/article/an-audacious-explanation-for-fast-radio-bursts/?utm_source=newsletter&utm_medium=email&utm_campaign=today-in-science&utm_content=link&utm_term=2020-06-24_top-stories&spMailingID=67200233&spUserID=NTM5NzIxNjEwNwS2&spJobID=1903880154&spReportId=MTkwMzg4MDE1NAS2
Reet Priimani arvamus:
Piltlik võrdlus: ka inimorganismist, südamest, ajust, soolestikust jt. organitest tulevad elektromagnetilised signaalid mõjutavad isiksuse eksistentsi tunnetust, otsuseid, mida ta teeb, üldistatuna teadvust ennast. Eks sama laadi ole ka kogu Universumis “müttavate” FRB-ega, mis peaksid mõjutama teatud piirides Universumi enda eksistentsi – Kõik on kõigega seotud.
Siit järeldub, et protsessid Maal, planeetidel, tähesüsteemides pole konstantsed. FRB-d mõjutavad Maa tuumas olevaid protsesse, (millede kohta on viimastel aastatel tehtud palju huvitavaid uuringuid), protsesse atmosfääris, biosfääris, elusorganismides, inimeste ajudes. Kuidas võiksid nendest FRB-est kui ühest paljudest kosmilistest reaalsustest olla mõjutatud epideemiate tsüklid, klimaatilised tsüklid, Vedades kirja pandud aasta kümnete tuhandete tagused Maal elu muutumise tsüklid?
Kõik muutub Universumis, ka Universum ise ja inimeste isiklikes huvides (kui seda on muidugi) oleks vajalik teada nendest muutumistest, et alateadvus võiks “joonduda” mingil müstilisel moel muutumiste rütmide vibratsioonidega, eks ikka selleks, et olla tervemad, tegusamad ja empaatilisemad, mõistes kõige oleva ühtsust Universumi lõputult vibreerivas aeg-ruumi värelustes, mis oleks arutluse, mõtluse teemaks looduse radadel, õpiõue tervisepäevadel, kui osalistel selleks soovi .
Muide, keha ja vaimu vahel on seose kohta on tehtud rida uuringuid. Üks viimastest neist ilmus: https://www.newscientist.com/article/mg24632881-300-consciousness-isnt-just-the-brain-the-body-shapes-your-sense-of-self/#ixzz6QeQsC7ce
Katked artiklist: Suurbritannias Sussexi ülikoolis avastanud Dr. Garfinkel teadvustas, et kehal on meie mõtetele rohkem mõju, kui võiks arvata. "Meie mõtteid, tundeid ja käitumist kujundavad osaliselt kehast tulenevad sisemised signaalid," ütleb ta. Kuid see ületab selle. See viib tema ja teised üllatava järelduseni: keha aitab luua meie enesetunnet ja on teadvuse oluline osa... (mis kõik on omakorda mõjutatud samuti ühiskonna, Planeedi ja Universumi rütmidest, muutustest, vastastikustest toimetest......eks selleks me neid heategevuslikke nn.õpiõue tervisetunde oleme huvilistele kümneid aastaid teinud ja teeme veel, kui huvilisi on ... R.P.)
Raadiolainete kiired pursked (fast radio burst, FRB) kestvusega ca tuhat sekundit, saabuvad kosmosest Maale iga sekund. Kuidas nad tekivad? Otsest vastust teadus ei tea, on arvamusi. Kiirete raadiosignaalide sagedusest sõltuv saabumisaeg näitab, toetudes mõõtmiste tulemustele, et paljud pursked pärinevad kaugemalt kui Linnutee – so. Universumist laiemalt, Linnutee ääremailt . Mõned neist on lokaliseeritud üksikute galaktikate piiridesse, mis asuvad Maast kosmoloogiliste vahemaade kaugusel. Enamik purskeid ei kordu, kuid nende “iseloom” ei erine väga korduvatest impulssidest, mis on tuvastatud magnetiseeritud neutronitähtedest (pulsaritest) meie galaktikas (Linnutee).
Kuna FRB-d pärinevad ca 100 000 korda suuremast kaugusest, kui Linnutee, peab olema FRB-allikate sisemine raadiokiirguse võimsus 10 miljardit korda suurem kui tüüpilistel Linnutee pulsaritel.
Populaarsem mudel seob FRB-sid noorte, erakordselt tugeva magnetväljaga neutrontähtedega, mida nimetatakse magnetaarideks, milledel on erakordne võimet pursata välja erinevat sagedustega raadiosageduslikku kiirgust. Kui need FRB raadioemissioonid pärineksid kuumast pinnasest, oleks nõutav temperatuur 10 astmes 35 (üks, millele järgneb 35 nulli ) kraadi Kelvinit!
Muidugi pole looduses ühtki sellist kuuma pinda. Seda on võimalik tekitada „koherentse emissiooni” abil - paljude elektronide kiirgusfaaside kogumina. (Sama sisuliselt juhtub ka raadioantennis, mis edastab valju häält, kui seda juhib kunstlik elektronide vool).
Koherentne emissioon toimub ka pulsarite impulssides mehhanismi kaudu, mis pole teadusele veel täielikult arusaadav. Jättes kõrvale meie teadmatuse pulsarite mehhanismide kohta, tuli Avi Loebi uurimistiim järeldusele, et noored magnetaarid võivad tekitada FRB-dena võimsaid raadioimpulsse, mis hiljem kaotavad oma esialgse aktiivsuse.
Kuigi enamik FRB-sid ei kordu, moodustavad erandi mõned FRB-d. Kahel neist korduvatest FRBdest on nende aktiivses faasis ilmnenud ootamatu perioodilisus. On teatatud, et FRB 121102 aktiivsus kordub ajavahemikus, mis vastab esialgsele 157-päevasele perioodile. See periood on umbes 10 korda pikem kui 16-päevane periood, mida eksponeerib teine perioodiline allikas FRB 180916.J10158 + 65, mille avastas CHIME teleskoop Kanadas.
Kuude pikkuse perioodilisuse kõige loogilisem selgitus oleks see, et FRB-kiirgusallikas tiirleb ümber kaasobjekti ja tema raadiokiirgus suunatakse Maale ainult orbiidil pöörlemise murdosa jooksul, nagu tuletorni kiir, mida näeme hetkeks vilkuvat.
a. Konservatiivne tõlgendus hõlmaks kaasatähe ümber tiirlevat noort neutronitähte. Neutronitähed sünnivad enam kui kaheksa korda Päikest rohkem kaaluvate tähtede kokkuvarisemisel. Massiivne eellastäht kaotab neutronitähe sünnitavas supernoova plahvatuses suurema osa massist. (Kui eellasel oleks päikesetaoline kaaslase täht, lendaks see kaaslane pärast plahvatust süsteemist välja, kuna supernoova-eelne orbitaalkiirus oleks olnud liiga suur, et see püsiks gravitatsiooniliselt seotuna kerge neutronitähe jäägiga). Kaaslane saaks jääda süsteemi jääda ainult siis, kui ta oleks väga massiivne.
b. Kui aga FRB allikaks aga ei ole neutronitäht, siis oleks veel üks huvitav võimalus: selle kaaslaseks võiks olla päikesetaoline täht. Päikese ümber pöörlemise 157-päevane orbitaalperiood jäljendab planeeti, mille orbiidiraadius on Veenuse ja Merkuuri vahel poolel teel. Kui FRB allikas kiirgab vastupidistes suundades, mis vastab 157 päeva orbitaalperioodi poolele - sel juhul oleks orbitaalraadius sarnane Maad Päikesega ümbritseva orbiitaalraadiusega.
See on intrigeeriv režiim, kooskõlas FRB signaaliga, mis pärineb saatjalt, mille on moodustanud tehnoloogiline tsivilisatsioon planeedil, mis asub päikesetaolise tähe ümber asustatavas tsoonis.
Enamik tähti on Päikesest palju vähem massiivsed. Näitena võib tuua meie lähima naabri Proxima Centauri - kääbustähe, mis “majutab” elamiskõlblikku planeeti Proxima b, orbitaalperioodiga 11 päeva. Huvitav on see, et kääbustähe ümber asustatavale tsoonile iseloomulik orbitaalperiood ei erine väga palju FRB 180916.J10158 + 65 eksponeeritud 16-päevasest perioodist. Paljudel sellistel planeetidel on üks külg on püsivalt tähe poole, teine aga kosmosesse suunatud.
On selge, et arenenud tsivilisatsioonid ei ürita suhelda üle kosmoloogiliste vahemaade, kui vastuse ootamine nõuab miljardeid aastaid. Selle asemel võidakse kasutada võimsat raadiokiirgust erinevatel sagedustel.
See oleks esialgne julgustav seletus kiiretele FRB-dele. Tekib küsimus, kas vähemalt mõned nendest universumi tugevatest erinevate sagedustega kiirguspursetest (energiapommidest) võiksid pärineda maavälistest tsivilisatsioonidest?
https://www.scientificamerican.com/article/an-audacious-explanation-for-fast-radio-bursts/?utm_source=newsletter&utm_medium=email&utm_campaign=today-in-science&utm_content=link&utm_term=2020-06-24_top-stories&spMailingID=67200233&spUserID=NTM5NzIxNjEwNwS2&spJobID=1903880154&spReportId=MTkwMzg4MDE1NAS2
Reet Priimani arvamus:
Piltlik võrdlus: ka inimorganismist, südamest, ajust, soolestikust jt. organitest tulevad elektromagnetilised signaalid mõjutavad isiksuse eksistentsi tunnetust, otsuseid, mida ta teeb, üldistatuna teadvust ennast. Eks sama laadi ole ka kogu Universumis “müttavate” FRB-ega, mis peaksid mõjutama teatud piirides Universumi enda eksistentsi – Kõik on kõigega seotud.
Siit järeldub, et protsessid Maal, planeetidel, tähesüsteemides pole konstantsed. FRB-d mõjutavad Maa tuumas olevaid protsesse, (millede kohta on viimastel aastatel tehtud palju huvitavaid uuringuid), protsesse atmosfääris, biosfääris, elusorganismides, inimeste ajudes. Kuidas võiksid nendest FRB-est kui ühest paljudest kosmilistest reaalsustest olla mõjutatud epideemiate tsüklid, klimaatilised tsüklid, Vedades kirja pandud aasta kümnete tuhandete tagused Maal elu muutumise tsüklid?
Kõik muutub Universumis, ka Universum ise ja inimeste isiklikes huvides (kui seda on muidugi) oleks vajalik teada nendest muutumistest, et alateadvus võiks “joonduda” mingil müstilisel moel muutumiste rütmide vibratsioonidega, eks ikka selleks, et olla tervemad, tegusamad ja empaatilisemad, mõistes kõige oleva ühtsust Universumi lõputult vibreerivas aeg-ruumi värelustes, mis oleks arutluse, mõtluse teemaks looduse radadel, õpiõue tervisepäevadel, kui osalistel selleks soovi .
Muide, keha ja vaimu vahel on seose kohta on tehtud rida uuringuid. Üks viimastest neist ilmus: https://www.newscientist.com/article/mg24632881-300-consciousness-isnt-just-the-brain-the-body-shapes-your-sense-of-self/#ixzz6QeQsC7ce
Katked artiklist: Suurbritannias Sussexi ülikoolis avastanud Dr. Garfinkel teadvustas, et kehal on meie mõtetele rohkem mõju, kui võiks arvata. "Meie mõtteid, tundeid ja käitumist kujundavad osaliselt kehast tulenevad sisemised signaalid," ütleb ta. Kuid see ületab selle. See viib tema ja teised üllatava järelduseni: keha aitab luua meie enesetunnet ja on teadvuse oluline osa... (mis kõik on omakorda mõjutatud samuti ühiskonna, Planeedi ja Universumi rütmidest, muutustest, vastastikustest toimetest......eks selleks me neid heategevuslikke nn.õpiõue tervisetunde oleme huvilistele kümneid aastaid teinud ja teeme veel, kui huvilisi on ... R.P.)