Hea kuulaja parandab aju tervist
Sotsiaalne suhtlemine täiskasvanueas võib aju vananemisest hoolimata isiksuse kognitiivset langust ära hoida. Toetavad sotsiaalsed koostoimed täiskasvanueas on olulised isiksuse võime jaoks vältida kognitiivset langust hoolimata aju vananemisest või neuropatoloogilistest muutustest.
Reet Priimani koosting
Reet Priimani koosting
Uuringus, mis avaldati 16. augustil 2021 JAMA Network Openis, täheldasid teadlased, et lihtsalt kui keegi on enamasti või kogu aeg kättesaadav, kellele võib loota, et ta kuulab teid, kui teil on vaja rääkida, on seotud suurema kognitiivse vastupidavusega. Paljud neuroloogid usuvad, et seda omadust saab suurendada vaimselt stimuleerivate tegevuste, füüsilise treeningu ja positiivsete sotsiaalsete koostoimete (suhtlemiste) abil.
"Me mõtleme kognitiivsest vastupidavusest kui puhvrist aju vananemise ja haiguste mõjude vastu. Uuring lisab kindlamalt tõendeid selle kohta, et inimesed saavad astuda samme, kas enda või teiste inimeste jaoks, kellest nad kõige rohkem hoolivad, et suurendada tõenäosust aeglustamaks kognitiivset vananemist või takistamaks Alzheimeri tõve sümptomite teket - midagi, mis on seda olulisem, arvestades, et meil ei ole ikka veel kindlat haiguse ravi." Nii ütlevad juhtivteadur Joel Salinas, MD, Lulu P., neuroloogia dotsent NYU Grossmani meditsiinikoolist ja David J. Levidow neuroloogia osakonna kognitiivse neuroloogia keskuse liige.
Hinnanguliselt 5 miljonit ameeriklast põeb Alzheimeri tõbe, mõjutades peamiselt üle 65-aastasteid häirides nende mälu, keelt, otsuste tegemist ja võimet elada iseseisvalt. Joel Salinas ütleb, et kuigi haigus mõjutab tavaliselt vanemat elanikkonda, näitavad selle uuringu tulemused, et ka alla 65-aastased inimesed saaksid sellest kasu, kui tutvuksid uuringuga, mis esitatakse selles artiklis. Iga aju mahu languse üksuse puhul oli 40ndates ja 50ndates eluaastates madala sooviga kuulajate puhul inimeste kognitiivne vanus oli neli aastat vanem kui neil, kellel oli suur tahe ja soov olla kuulaja.
"Need neli aastat võivad olla uskumatult väärtuslikud. Liiga sageli mõtleme, kuidas kaitsta aju tervist, kui me oleme palju vanemad, pärast seda, kui oleme juba aastakümneid varem kaotanud palju aega, et ehitada ja säilitada aju-tervislikke harjumusi," ütleb Salinas ja lisab: "Aga täna, praegu, võite endalt küsida, kas teil on keegi, kes teid toetaval viisil kuulab, ja küsida sama oma lähedastelt. Selle lihtsa tegevuse (kaaslase kuulamise) omaks võtmine paneb protsessi liikuma, et säiliksid lõpuks (vananedes) paremad võimalused pikaajalise aju tervise ja parima elukvaliteedi jaoks."
Salinas soovitab ka arstidel kaaluda selle küsimuse lisamist patsiendi vestluse tavapärasele sotsiaalajaloo osale: küsida patsientidelt, kas neil on juurdepääs kellelegi, kellele nad saavad loota, et nad kuulavad neid, kui neil on vaja rääkida. Üksindus on üks paljudest depressiooni sümptomitest. Üksindusega kaasnevate tunnete kohta võivad osutada patsiendi elu-oluga seonduvad laiemad sotsiaalsetest tingimused, mis võivad mõjutada aju tervist vanemas eas.
Uuringu metoodika
Teadlased kasutasid oma uuringu 2171 osaleja allikana kõige hoolikamalt jälgitavat kogukonnapõhist kohorti USA-s, Framinghami südameuuringut (FHS), mille keskmine vanus oli 63 aastat. FHS-i osalejad teatasid ise toetava sotsiaalse suhtluse kättesaadavusest, sealhulgas kuulamisest, heast nõuandest, armastusest ja kiindumusest, piisavast kontaktist inimestega, kellega nad on lähedased ja emotsionaalsest toest.
Uuringus osalejate kognitiivset vastupanuvõimet mõõdeti aju kogumahu suhtelise mõjuna ülemaailmsele tunnetusele, kasutades MRI-skaneeringuid ja FHS-i osana tehtud neuropsühholoogilisi hinnanguid. Väiksemad ajumahud kipuvad seostuma madalama kognitiivse funktsiooniga ja selles uuringus uurisid teadlased sotsiaalse toe üksikute vormide modifitseerivat mõju aju mahu ja kognitiivse jõudluse vahelisele suhtele.
Ühe konkreetse sotsiaalse toetuse vormi suurema kättesaadavusega inimeste kognitiivne funktsioon oli suurem võrreldes nende aju kogumahuga. See sotsiaalse toetuse põhivorm oli kuulajate kättesaadavus ja see oli tihedalt seotud suurema kognitiivse vastupidavusega.
Teadlased märgivad, et individuaalsete sotsiaalsete koostoimete edasine uurimine võib parandada arusaamist bioloogilistest mehhanismidest, mis seovad psühhosotsiaalsed tegurid aju tervisega. "Kuigi on veel palju, mida me ei mõista psühhosotsiaalsete tegurite, näiteks kuulajate kättesaadavuse ja aju tervise vaheliste konkreetsete bioloogiliste radade kohta, annab see uuring vihjeid konkreetsete, bioloogiliste põhjuste kohta, miks me kõik peaksime otsima häid kuulajaid ja saama ise paremaks kuulajaks," ütleb Salinas.
Lisaks Salinasile on Bostoni Ülikooli Meditsiinikooli, Harvardi Meditsiinikooli, Massachusettsi üldhaigla Ajutervise Keskuse, Monashi Ülikooli Turneri Aju- ja Vaimse Tervise Instituudi, Harvardi TH Chani Rahvatervise Kooli, Bostoni Ülikooli Rahvatervise Kooli, California Davise Ülikooli, uuringus osalesid ka Glenn Biggsi Alzheimeri tõve ja neurodegeneratiivsete haiguste instituut Texase Ülikooli terviseteaduste keskuses San Antonio.
Joel Salinas et al. Association of Social Support With Brain Volume and Cognition. JAMA Netw Open, 2021 DOI: 10.1001/jamanetworkopen.2021.21122
Association of Social Support With Brain Volume and Cognition | Dementia and Cognitive Impairment | JAMA Network Open | JAMA Network
Having a good listener improves your brain health -- ScienceDaily
Head kuulamist - Reet
"Me mõtleme kognitiivsest vastupidavusest kui puhvrist aju vananemise ja haiguste mõjude vastu. Uuring lisab kindlamalt tõendeid selle kohta, et inimesed saavad astuda samme, kas enda või teiste inimeste jaoks, kellest nad kõige rohkem hoolivad, et suurendada tõenäosust aeglustamaks kognitiivset vananemist või takistamaks Alzheimeri tõve sümptomite teket - midagi, mis on seda olulisem, arvestades, et meil ei ole ikka veel kindlat haiguse ravi." Nii ütlevad juhtivteadur Joel Salinas, MD, Lulu P., neuroloogia dotsent NYU Grossmani meditsiinikoolist ja David J. Levidow neuroloogia osakonna kognitiivse neuroloogia keskuse liige.
Hinnanguliselt 5 miljonit ameeriklast põeb Alzheimeri tõbe, mõjutades peamiselt üle 65-aastasteid häirides nende mälu, keelt, otsuste tegemist ja võimet elada iseseisvalt. Joel Salinas ütleb, et kuigi haigus mõjutab tavaliselt vanemat elanikkonda, näitavad selle uuringu tulemused, et ka alla 65-aastased inimesed saaksid sellest kasu, kui tutvuksid uuringuga, mis esitatakse selles artiklis. Iga aju mahu languse üksuse puhul oli 40ndates ja 50ndates eluaastates madala sooviga kuulajate puhul inimeste kognitiivne vanus oli neli aastat vanem kui neil, kellel oli suur tahe ja soov olla kuulaja.
"Need neli aastat võivad olla uskumatult väärtuslikud. Liiga sageli mõtleme, kuidas kaitsta aju tervist, kui me oleme palju vanemad, pärast seda, kui oleme juba aastakümneid varem kaotanud palju aega, et ehitada ja säilitada aju-tervislikke harjumusi," ütleb Salinas ja lisab: "Aga täna, praegu, võite endalt küsida, kas teil on keegi, kes teid toetaval viisil kuulab, ja küsida sama oma lähedastelt. Selle lihtsa tegevuse (kaaslase kuulamise) omaks võtmine paneb protsessi liikuma, et säiliksid lõpuks (vananedes) paremad võimalused pikaajalise aju tervise ja parima elukvaliteedi jaoks."
Salinas soovitab ka arstidel kaaluda selle küsimuse lisamist patsiendi vestluse tavapärasele sotsiaalajaloo osale: küsida patsientidelt, kas neil on juurdepääs kellelegi, kellele nad saavad loota, et nad kuulavad neid, kui neil on vaja rääkida. Üksindus on üks paljudest depressiooni sümptomitest. Üksindusega kaasnevate tunnete kohta võivad osutada patsiendi elu-oluga seonduvad laiemad sotsiaalsetest tingimused, mis võivad mõjutada aju tervist vanemas eas.
Uuringu metoodika
Teadlased kasutasid oma uuringu 2171 osaleja allikana kõige hoolikamalt jälgitavat kogukonnapõhist kohorti USA-s, Framinghami südameuuringut (FHS), mille keskmine vanus oli 63 aastat. FHS-i osalejad teatasid ise toetava sotsiaalse suhtluse kättesaadavusest, sealhulgas kuulamisest, heast nõuandest, armastusest ja kiindumusest, piisavast kontaktist inimestega, kellega nad on lähedased ja emotsionaalsest toest.
Uuringus osalejate kognitiivset vastupanuvõimet mõõdeti aju kogumahu suhtelise mõjuna ülemaailmsele tunnetusele, kasutades MRI-skaneeringuid ja FHS-i osana tehtud neuropsühholoogilisi hinnanguid. Väiksemad ajumahud kipuvad seostuma madalama kognitiivse funktsiooniga ja selles uuringus uurisid teadlased sotsiaalse toe üksikute vormide modifitseerivat mõju aju mahu ja kognitiivse jõudluse vahelisele suhtele.
Ühe konkreetse sotsiaalse toetuse vormi suurema kättesaadavusega inimeste kognitiivne funktsioon oli suurem võrreldes nende aju kogumahuga. See sotsiaalse toetuse põhivorm oli kuulajate kättesaadavus ja see oli tihedalt seotud suurema kognitiivse vastupidavusega.
Teadlased märgivad, et individuaalsete sotsiaalsete koostoimete edasine uurimine võib parandada arusaamist bioloogilistest mehhanismidest, mis seovad psühhosotsiaalsed tegurid aju tervisega. "Kuigi on veel palju, mida me ei mõista psühhosotsiaalsete tegurite, näiteks kuulajate kättesaadavuse ja aju tervise vaheliste konkreetsete bioloogiliste radade kohta, annab see uuring vihjeid konkreetsete, bioloogiliste põhjuste kohta, miks me kõik peaksime otsima häid kuulajaid ja saama ise paremaks kuulajaks," ütleb Salinas.
Lisaks Salinasile on Bostoni Ülikooli Meditsiinikooli, Harvardi Meditsiinikooli, Massachusettsi üldhaigla Ajutervise Keskuse, Monashi Ülikooli Turneri Aju- ja Vaimse Tervise Instituudi, Harvardi TH Chani Rahvatervise Kooli, Bostoni Ülikooli Rahvatervise Kooli, California Davise Ülikooli, uuringus osalesid ka Glenn Biggsi Alzheimeri tõve ja neurodegeneratiivsete haiguste instituut Texase Ülikooli terviseteaduste keskuses San Antonio.
Joel Salinas et al. Association of Social Support With Brain Volume and Cognition. JAMA Netw Open, 2021 DOI: 10.1001/jamanetworkopen.2021.21122
Association of Social Support With Brain Volume and Cognition | Dementia and Cognitive Impairment | JAMA Network Open | JAMA Network
Having a good listener improves your brain health -- ScienceDaily
Head kuulamist - Reet