1.     BrainNet (AjuNet)

Äsja avaldati aastate pikkuse teadustöö tulemused: loodi esimene “sotsiaalvõrgustik”, mida autorid nimetasid BrainNet (AjuNet), luues kolme aju vahel kommunikatsiooni, kus mõtted kanduvad otse ajust ühest ajust teistesse ajudesse.

(Andrea Stocco koos kolleegide füüsikute ja neuroloogidega Washingtoni Ülikoolist töötasid välja uusi instrumente, mis lülivad sisse elektroentsefalogramme (EEG, registreerib aju elektrilist aktiivsust) ja aju transkraniaalse magnetilise stimulaatori (TMS, närvikudede stimulatsioon vahelduva magnetvälja abil), mis teatud tingimustel võib edastada informatsiooni otse ajudest ajudesse.

Uurimiste ja katsetustega tehti algust aastal 2015. Nüüdseks on süsteemi täiustatud ja kaks saatjat saavad edastada teavet vastuvõtja ajju otse.

Aju elektrilist aktiivsust mõõdavad rida elektroode, mis paigutatud pähe erinevatesse kohtadesse. Mõõtmiste idee on, et inimesed saavad vahetada ajudes suhteliselt kergelt tekkivaid erinevaid elektromagnetilisi (elektrilisi ja magnetilisi) signaale. Katsed on näidanud, et aju võtab vastu ka signaale, mis tekivad väljaspool aju.

Näiteks, vilkuv tuli sagedusega 15 Hz, “sunnib” aju “peegeldama” tugevat elektrilist signaali samal sagedusel, so. 15 Hz. Muutes mõne hertsi võrra valguse sagedust, muutub ka vastavalt ajus tekkinud signaal, kui isiksus pöörab sellele muutusele tähelepanu.

Magnetiline aju stimulaator (TMS) manipuleerib aju tegevust kindlates aju piirkondades. Näiteks magnetiline impulss, suunatud kuklapiirkonda, tekitab vastuvõtjal valgussähvatuste (virvatulukeste) nägemuse.

Mõlema seadme rakendused vastavate modifikatsioonidega (EEG ja TMS) võimaldavad saata ja vastu võtta signaale vahetult ajju ja ajudest. Seni tehnoloogia piirdub kolme katseisikuga: kahe saatja, ühe vastuvõtjaga, kes on eri tubades; side nende vahel puudub.

Katse käigus (mängus) pidi rühm lahendama ülesande, et kukkuv plokk pöörduks nii, et ta sobiks ekraani all olevasse ruumi.

Kaks saatjat EEG elektroodidega peas, saavad kogu ekraani näha. Ploki kuju ühtib ekraani alumise osaga, kui plokk pöörleb 180 kraadi või ei ühti, kui pöörlemist pole. Saatjate otsustada on, milline teave saata kolmandale rühma liikmele.    
Kui EEG võtab saatjatelt vastu elektrilise signaali sagedusega 15 Hz, liigub kursor ekraani parempoolsesse serva. Kui signaal antakse edasi sagedusel 17 Hz, kursor liigub teise serva.
Saatjad saavad jälgida aju signaale valgusdioodide kaudu ekraani külgedel. Kui sagedus on 15 Hz, valgusdiood välgub ühel pool ekraani, kui aga sagedus on 17 Hz, tekib välkumine ekraani vastasküljel.

Vastuvõtja (kolmas katsealune kelle aju on ühendatud EEG elektroodidega ja magnetilise aju stimulaatoriga TMS) saab näha ainult ülemist osa ekraanist: ta saab näha plokki, aga mitte, viimase pöördumisi.

Vastuvõtja saab saatjatelt signaali nn. “virvatulukese” märguande kaudu, kui plokk on pöördunud (17 Hz) ja annab sellest teada. Saatjad võivad ka märgata, et plokk kukub, mis annab märku, et vastuvõtja tegi vale otsuse või pigem saatjad meelega „lollitasid“ vastuvõtjat saates erinevaid andmeid (15 Hz ja 17 Hz)

Andrea Stocco tiim Washingtoni Ülikoolist toonitab katsete sotsiaalset tähtsust ja edasiarendamise vajalikkust (vt. tsitaat), kuid ei vaatle nende katsete edasiarendamise võimalikke negatiivseid ilminguid.

“A cloud-based brain-to-brain interface server could direct information transmission between any set of devices on the brain-to-brain interface network and make it globally operable through the Internet, thereby allowing cloud-based interactions between brains on a global scale,” Stocco and his colleagues say. “The pursuit of such brain-to-brain interfaces has the potential to not only open new frontiers in human communication and collaboration but also provide us with a deeper understanding of the human brain.”

(Kaudne tõlge: "Pilvepõhine aju-aju liidese server võib suunata teabevahetust iga seadme komplekti vahel aju-põhise kasutajaliidese võrgus ja muuta see globaalselt toimivaks interneti kaudu, võimaldades seeläbi Pilveteenusel põhinevaid koostoimeid ajude vahel globaalses skaalas ", ütleb Stocco ja tema kolleegid. “Uudne suund võib mitte ainult avada uusi piire inimeste suhtlemises ja koostöös, vaid ka anda sügavamaid teadmisi inimajust.”

 BrainNet: A Multi-Person Brain-to-Brain Interface for Direct Collaboration Between Brains  Authors:Linxing Jiang, Andrea Stocco, Darby M. Losey,Justin A. Abernethy, Chantel S. Prat, Rajesh P. N. Rao https://arxiv.org/abs/1809.08632

 https://www.technologyreview.com/s/612212/the-first-social-network-of-brains-lets-three-people-transmit-thoughts-to-each-others-heads/

 PS: Isiklik arvamus.

Inimaju on hoomamatult vastuvõtlik lõpututele signaalidele keskkonnast /näit. erinevate sageduste, intensiivsustega, tugevustega kiirgused, akustilised helid, mida kõrv kuuleb ja mida ei kuule (mõtted näiteks), optilised värelused, mida silm näeb ja mida ei näe, jms., mis antud artikli raamidesse ei kuulu/.

Iga isiksus peaks teadmiste, oskuste ja kogemuste piirides teadvustama ja õppima eristama mis tema seisukohalt, (tunnetusliku ja loogilis-abstraktase sünergilise koosmõju aspektist) on õige, et oma aju mitte koormata müraga ja kaitsta häirivate sageduste soovimatu, juhusliku pealetungi eest, olgu nad siis kas loodusliku või sotsiaalse taustaga.

Tunnetuse ja loogilis-abstraktse teadvustatud tegevuse ning innovaatilise teaduse seisukohtade sünergiline koosmõju vägagi oluline, “Heliseval Sõnumil” peaks siin rahva valgustamise aspektist vaadates olema sügav tähenduslik roll täita.

Toonitaksin veelkord, et artiklis esitatud katsete laiendamise perspektiiv interneti avarustesse võib olla kõige innovaatilise kõrval ohtlik. (Märkisin lauselõigu kaudse tõlke kollasega. Kirjutis pole otsene tõlge, pigem lühike koosting, sünopsis.)

 Katsed, mis artiklis esitatud, kinnitavad aju suurt tundlikkust kõigele, mis viie meelega pole vahetult tajutavad. Kas pole see signaaliks, et ebateadust kui niisugust pole olemas. Olemise müsteeriumis on palju värelusi milleni akadeemiline materiaalne teadus pole veel jõudnud. Kuid tal on šansid selleni jõuda, kui ta adub, et Kõiksuse (Universumi, Kosmose) olemust, selle toimimist ei saa vaadata ühekülgselt materiaalselt, vaid kogu eksistentsi sünergilise ilminguna.

Samale seisukohale on jõudnud paljud viimase aja kvantfüüsikalised tõdemused.

2. Püramiidide energiast teadusuuringute aspektist 

 Viimastel aastatel on hoogustunud püramiide energiaväljade (üldistatult torsioonväljade) uurimine; tehakse erinevaid katseid, mõõtmisi. Muistsed tsivilisatsioonid teadsid ja ka oskasid nende mõju paljudel juhtudel kasutada (nii heas kui mitte nii heas mõttes). Kaasajal jätkatakse muistse tarkuse ja intuitsiooni põhjal seda aspekti “teadjarahva” poolt.

Vt. Gunnar Aarma “Vabanemine teadmatusest”.

Skeptikud tunnistavad püramiidi energia mõju kui ebateadust, viitsimata uurida, mida praegune innovaatiline teadus, sh. ka kvantfüüsika, on välja selgitanud läbi paljude katsete.

 Palju uuringuid on tehtud Egiptuses Sankt Petreburi ITMO Ülikooli (maailmas, Venemaal tunnustatumaid ülikoole; ITMO Ülikool – Informatsiooni, Tehnoloogia, Mehhaanika ja Optika Ülikool) tuntud teadlaste juhendamisel rahvusvahelistes gruppides.

 Vaatleme uuringuid 2017 - 2018 a.

Uurimise all olid ja on Giza püramiidid (Kairo lähedal Giza platool) peamiselt suur Cheopsi püramiid. (Giza grupi alla kuuluvad veel Menkaura, Hafra ja Hufu suured püramiidid). Mõõtmised näitasid, et Cheopsi püramiid võib fokuseerida erinevate sagedustega elektromagnetilist (EM) energiat, seda eriti hästi aga raadiosageduslikul diapasoonil läbi varjatud kambrite, konstruktsioonide, pinnase, mis püramiidi all, aga ka erinevat energiat kosmosest.... jne....  

Olulisem viimastest uuringutest: “Great Pyramid of Giza may be able to focus electromagnetic  energy through its hidden chambers, physicists reveal.” (Füüsikud paljastasid et Suur Giza püramiid fokuseerib elektromagnetilist energiat läbi oma varjatud kambrite).

 https://www.independent.co.uk/news/science/great-pyramid-giza-egypt-electromagnetic-energy-radio-chambers-itmo-university-a8471386.html;

 https://phys.org/news/2018-07-reveals-great-pyramid-giza-focus.html#jCp

 Mikhail Balezin et al/Journal of Applied Physics https://aip.scitation.org/doi/10.1063/1.5026556

 (Михаил Балезин и др., Электромагнитные свойства Великой пирамиды: первые мультипольные резонансы и концентрация энергии, Журнал прикладной физики (2018). DOI: 10.1063 / 1.5026556).

 https://www.independent.co.uk/news/science/great-pyramid-egypt-giza-room-inside-void-plane-sized-mystery-scientists-chamber-a8033336.html

 (Indipendent - prestiižne ajakiri, erinevad teadusuuringud on avaldatud populaarselt, mõistetavalt laiale lugejaskonnale).

 Viidete põhjal olulisemad märklaused, mõtted, mis katsegruppe inspireerisid

 Rahvusvahelisi teadlaste rühm uuris valguse ja dielektriliste nanoosakeste vastastikust mõju Cheopsi püramiidis. Valguse hajumise skaala oleneb nanoosakeste suurusest, kujust, murdumisnäitajast, jt.

Teadlaste rühm tuvastas, et parameetrite muutmise abil on võimalik määrata ka EM kiirguse levi (hajumise) režiimi nanotasandil valguse reguleerimise seadmete väljatöötamiseks.

Raadiolained suunati Cheopsi püramiidi ülaosast püramiidi alumistesse piirkondadesse. Püramiidi sees olevate kanalite ja kambrite spetsiifiline jaotus võimaldas kontsentreerida elektromagnetilisi ja akustilisi laineid.

Selleks, et kontrollida, kuidas püramiidi keskkonda mõjutavad raadiolained, hinnati kõigepealt, kuidas tekitada raadiolainete põhjustatud resonants (mõneti peegeldus, vibratsioon). Eelnev matemaatiline analüüs näitas, et sisemised ruumid ja püramiidi aluspind resoneerivad, kui juhtida väljast raadiolained pikkusega 200-600 m; nii saab kontrollida ruumi suunatud elektromagnetilise energia levikut, hajumist, tihedust.

Teoreetilised arvutused näitasid, kuidas käituksid raadiolained läbides Cheopsi püramiidi Egiptuses.Mihhail Balezin kolleegidega Peterburi ülikoolist ITMO Venemaal ja Saksamaa Laserkeskusest Hannoveris kasutasid keerukaid analüüse, et selgitada raadiolainete mõju kuulsale püramiidile. Sama meetodit saab rakendada nii suurte rajatiste kekkonna struktuuri kui ka nanoosakeste iseloomustamiseks püramiidis.

Püramiidi sisemust uuriti erinevate EM kiirguste, ka kosmiliste müüonite abil. Viimaste abil leiti tõendeid varem tundmatu kambri kohta.

 Esimene uuring simulatsiooni (kasutati keerukat matemaatilist meetodit, kombineerimaks komplekssete objektide ja elektromagnetiliste väljade vastastikkust mõju) vahendusel andis teavet kuidas püramiid reageerib, kui teda läbivad raadiolained pikkusega 200 – 400-(600) m. Kasutati virtuaalse püramiidi arvutuslikku mudelit. Esialgu moduleeriti püramiid ilma kambriteta, kuid modulatsioon võimaldas oletada, et püramiidis olevad kambrid reageerivad raadiolainetele kui resonaatorid, koondades kiirguse kambritesse. Ka kogu püramiid fokuseerib raadiokiirgust ülalt alla, põhjapinnale ja madalamalegi. Püramiidi sisemisest struktuurist sõltub, kas ta hajutab või absorbeerib raadiokiirgust. Järeldused saadi arvutuslike ja analüütiliste meetodite alusel. Leiti, et Cheopsipüramiidis resonantsi võivad põhjustada raadiolaineid pikkusega 200-600 meetrit.

Teadlased said läbi katsete ja arvutuste kinnituse, et raadiolainete levi mõjutab mitte üksi püramiidi sisemine struktuur, vaid isegi õhu liikumine püramiidis. Mõõtmiseks kasutati müüon röntgenograafia meetodit.

Nüüd kavatsevad teadlased tulemusi kasutada sarnaste mõjude “paljundamiseks” nanotasandil. Valides sobivate elektromagnetiliste omadustega materjali, võib saada nn. püramiidsed nanoosakesi, mida saaks rakendada nanosensorites.

(R.P. Kaldun oletama, et mitte ainult õhu liikumine ja püramiidi sisustus, keskkond ei mõjuta püramiidile suunatud kiirguse muutusi, aga ka inimesed, nende elektromagnetväli (kiirgus), piltlikult väljendades - foon. Näiteks, kui inimene on tige, on tal üks foon, kui rõõmus, teine; või kui räägitakse tunnetuslikult, südamest, on tal üks foon, kui püütakse kedagi jäljendada või teeselda, on teine foon jne., jne... Kõik need värelused mõjutavad ka EM kiirguse “käitumist” püramiidis, mida sinna suunatakse - kas aparaadiga või äkki hoopis mõttega????).