Oktoober- vaimse tervise kuu
Oktoober on nimetatud vaimse tervise kuuks,
allolev viide vestab selle ühest tahust lihtsalt ja selgelt: https://www.liigume.ee/982950/vaimse-tervise-kuu-need-neli-tegevust-aitavad-sul-oma-vaimu-hoida
Lisatud mõned Reet Priimani teadusuuringutele viidatud poolt ja vastu arvamused ajutreeningu meetodite kohta.
Lisatud mõned Reet Priimani teadusuuringutele viidatud poolt ja vastu arvamused ajutreeningu meetodite kohta.
Kuidas ma saan ühendust Kõiksuse sädemega? Piltlikult, see säde on meie teadvus. Me teame seda kui pidevalt eksisteerivat "mina olen" tunnet. Pole vaja temaga ühenduse loomiseks midagi teha, tuleks vaid eemaldada kõrvalised, paljud tarbetud mõtteblokid, mis varjavad selle tunnetuse olemasolu. Selleks on mitmeid kogemusi, uuringuid. Vaatleme üht viimast (poolt ja vastu) nendest.
Kas ‘ajutreening’ toimib tegelikult? Kas mälu ja tähelepanu parandavad harjutused on õiged - ja kui on, siis kelle jaoks?
Kui telefonis oleks App, mis aitaks mälu parandada, Kas tasuks proovida? Vahest küll, sest mälestused võivad ununeda, neid võivad kahjustada haigused, vigastused, vaimse tervise seisundid, kuid kõige tugevamalt kahjustab neid vananemine.
Mitme miljardi dollari suurune ajukoolituse tööstus kasutab ära seda tajutavat vajadust, pakkudes telefonidele ja arvutitele hulgaliselt vaimsete väljakutsete rakendusi, mis on hõlpsasti kättesaadavad ja suhteliselt odavad.
Koostingu all mainitud artikli autorid ja paljud teised on esitanud tõendeid selle kohta, et hoolikalt sõnastatud harjutused võivad parandada aju kognitiivseid põhioskusi ja viia isegi parema tulemuseni IQ-testides.
Kuid samal ajal on aju treeningutest saanud sügavalt vastuoluline ettevõtmine. Mõned teadlased on väljendanud sügavaid reservatsioone nii selle usaldusväärsuse kui ka kehtivuse osas. Välja anti isegi konsensuse avaldus, mis aju treeninguid kahtluse alla seadis. Selle tulemuseks oli omakorda aju treeningute vajadust kaitsnud teadlaste vastureaktsioon.
Näiteks mälutreeningu puhul on uuringu tulemused olnud vastuolulised ja isegi lähenemisviisid, mis ühendavad andmeid uuringute vahel, jõuavad erinevatele järeldustele. Kahtlemata paljud ettevõtted liialdavad oma rakenduste kasutamise võimalikke tulemuste eeliste reklaamimisega.
Peamised vaidlused keskenduvad sellele, kuivõrd nende oskuste praktiseerimine annab igapäevaelule reaalset kasu. Kas üha suurema arvu numbrite meenutamine aitab meeles pidada ravimite võtmist, paremini sooritada koolis eksameid, eile kohatud inimese nime meelde jätta või isegi paremaid eluvalikuid teha?
Mõni teadlane kahtleb, kas see on üldse võimalik? Teised väidavad, et peaksime arvestama ajuga nagu meie lihastega, mida saab treenida ja toniseerida. Selles analoogias ei pruugi igapäevased väljakutsed, isegi nõudlikud, näiteks üksikasjaliku ajaleheartikli lugemine või algebra probleemi lahendamine, olla piisavalt keerulised, et pakkuda ajule piisavat treeningut.
Nii nagu sportlased, harjutades korduvalt teatud lihaste rühmi, hingamis- ja kardiovaskulaarsüsteeme, nii võiks ka mäluharjutuste sihipärane kordamine olla võti meie mäluprotsesside tugevdamiseks.
Mälutreeningu rakendused aga nõuavad lisaks veel suure hulga objektide jälgimist.
Ajutreening kui omalaadne koolitus töötab, siis on sellel reaalne võime aidata kognitiivsete häiretega inimesi (ka aidata näit. vähist, isegi COVID-19 paranevaid inimesi). Mõningat kinnitust kognitiivse koolituse potentsiaalile võib näha FDA hiljutises heakskiidus ADHD raviks mõeldud ajutreeningu õppemängule.
Kriitikud väidavad aga, et kuigi kontseptsioon on ahvatlev, ei piisa üldistest tõenditest selle kohta, et aju põhiprotsesse saaks tõeliselt parandada. Hoolimata sellest, mida paljud ajutreeningutega tegelevad firmad oma klientidele räägivad, ei ole teadlased veel avastanud võtmekomponente, mis muudavad sellise sekkumise tõhusaks ega retsepte, mis aitaksid kõige paremini rahuldada abi otsijate erinevaid vajadusi.
Kuidas lepitada erinevaid arvamusi selle valdkonna tõhususe kohta? Artikli autorid soovitavad, et osa arusaamatusi võib tuleneda asjaolust, et vähe on arvestatud, kellele võiksid kõige paremini kasuks olla ajutreeningu meetodite rakendused, mida toetuvad uuringud. Kas ainult neid, kellel on mingi mäluhäire, või võivad need meetodid aidata ka neid, kes soovivad enesetäiendamist, mälu veelgi paremaks muutumist.
On tõendeid selle kohta, et lühiajaline töömälu treening võib pakkuda eeliseid suhteliselt hea mäluga, hästi töötavatele isikutele, näiteks üliõpilastele. Nägemismälu treeningute jaoks on ettepanekuid, millest võivad kasu saada ka tippsportlased. Siiski, olenemata sellest, kas kellelgi on mäluhäire või mitte, on tõenäoline, et sarnaselt dieedile või treeningule ei mõju ajutreening kõigile ühtmoodi..
Ajutreeninguga seonduvalt domineerivad praeguses paradigmas elanikkonna tervis ja uurimismeetodid, mis on pühendatud nn. grupi "harju" keskmisele. Aga enamik huvilisi tahab teada, millised lähenemised on personaalselt optimaalsed vastavalt isiksuse tervisele, geneetilistele omapäradele, eale, teadmistele jt. (Probleemi illustreerimiseks kaaluge hüpoteetilist olukorda, kus ainult üks inimene kümnest saab konkreetsest mälutreeningu rakendusest sügavat kasu, ülejäänutele kasu pole märgatav).
Sarnaselt Ühendkuningriigis korraldatud laiaulatuslikule uuringule (Brain Test Britain, mida edendasid Cambridge'i ülikool ja BBC), püüavad artikli autorid ja nende tiim ka värvata tuhandeid osalejaid, kes aitaksid läbi oma mälutreeningul kogetu esile tuua selle meetodi võimalikke eeliseid antud konkreetsele isiksusele. Kuid erinevalt Brain Test Britaini lihtsast küsimusest, kas ajutreening töötab, otsivad artikli autorid ja nende tiim osalejaid USA elanikkonna seast uueks väljakutse kaasamiseks, et testida, miks ja konkreetselt kelle jaoks ajutreening töötab ja millistel tingimustel.
Eesmärgi saavutamiseks on nad käivitanud uue uuringu eesmärgiga värvata 30 000 vabatahtlikku osalema mälutreeningu uuringus, milles võrreldakse erinevaid lähenemisviise töömälu treenimiseks. Uuringus kasutatakse võimalike koolitustulemuste hindamiseks ühtset hindamismeetmete komplekti ning see keskendub individuaalsetele erinevustele. Kõik vanemad kui 18 saavad liituda uuringuga, mis on vajalik arutelu muutmiseks ja edasiliikumiseks aju täppistreeningu uue paradigmaga.
Ainult väga suure osalejate arvu kaasamise ja selle hindamise kaudu, kuidas erinevad koolitusviisid ja nende tulemused on seotud konkreetsete inimestega, saab need vaidlused lõplikult lahendada. Uurijad püüavad selle mõistatuse lahendada, rakendades statistilisi mudeleid. Kui see õnnestub, aitab see uuring välja selgitada, millised tegurid võivad konkreetse isiksuse mälutreeningut kasu saamise tõenäosust kõige enam mõjutada, samuti milline treeningvorm võib sellele inimesele olla parim.
Uuringu eesmärk on vältida kõigile ühesugust lähenemist. Selle asemel soovime edendada uut mudelit, mis põhineb eeldusel, et inimesed on oma kognitiivsete tugevuste ja vajaduste poolest erinevad ning seetõttu vajavad nad sellist tüüpi sekkumisi, mis neid kõige paremini teeniksid.
PS1: Artikli originaal pealkiri: Does ‘Brain Training’ Actually Work?
An online citizen science project is recruiting 30,000 volunteers to assess whether exercises to improve memory and attention are valid—and if so, for whom
By Susanne M. Jaeggi, Anja Pahor, Aaron R. Seitz on September 24, 2020).
https://www.scientificamerican.com/article/does-brain-training-actually-work/?utm_source=newsletter&utm_medium=email&utm_campaign=mind&utm_content=link&utm_term=2020-09-30_top-stories&spMailingID=68947169&spUserID=NTM5NzIxNjEwNwS2&spJobID=1963181046&spReportId=MTk2MzE4MTA0NgS2
PS2. Augusti lõpus 2020 esitles tuntud ärimees ja innovaator Elon Musk uut leiutist nimega Neuralink. Tegemist on kiibiga, mis paigaldatakse inimesele otse koljusse.
Kas ‘ajutreening’ toimib tegelikult? Kas mälu ja tähelepanu parandavad harjutused on õiged - ja kui on, siis kelle jaoks?
Kui telefonis oleks App, mis aitaks mälu parandada, Kas tasuks proovida? Vahest küll, sest mälestused võivad ununeda, neid võivad kahjustada haigused, vigastused, vaimse tervise seisundid, kuid kõige tugevamalt kahjustab neid vananemine.
Mitme miljardi dollari suurune ajukoolituse tööstus kasutab ära seda tajutavat vajadust, pakkudes telefonidele ja arvutitele hulgaliselt vaimsete väljakutsete rakendusi, mis on hõlpsasti kättesaadavad ja suhteliselt odavad.
Koostingu all mainitud artikli autorid ja paljud teised on esitanud tõendeid selle kohta, et hoolikalt sõnastatud harjutused võivad parandada aju kognitiivseid põhioskusi ja viia isegi parema tulemuseni IQ-testides.
Kuid samal ajal on aju treeningutest saanud sügavalt vastuoluline ettevõtmine. Mõned teadlased on väljendanud sügavaid reservatsioone nii selle usaldusväärsuse kui ka kehtivuse osas. Välja anti isegi konsensuse avaldus, mis aju treeninguid kahtluse alla seadis. Selle tulemuseks oli omakorda aju treeningute vajadust kaitsnud teadlaste vastureaktsioon.
Näiteks mälutreeningu puhul on uuringu tulemused olnud vastuolulised ja isegi lähenemisviisid, mis ühendavad andmeid uuringute vahel, jõuavad erinevatele järeldustele. Kahtlemata paljud ettevõtted liialdavad oma rakenduste kasutamise võimalikke tulemuste eeliste reklaamimisega.
Peamised vaidlused keskenduvad sellele, kuivõrd nende oskuste praktiseerimine annab igapäevaelule reaalset kasu. Kas üha suurema arvu numbrite meenutamine aitab meeles pidada ravimite võtmist, paremini sooritada koolis eksameid, eile kohatud inimese nime meelde jätta või isegi paremaid eluvalikuid teha?
Mõni teadlane kahtleb, kas see on üldse võimalik? Teised väidavad, et peaksime arvestama ajuga nagu meie lihastega, mida saab treenida ja toniseerida. Selles analoogias ei pruugi igapäevased väljakutsed, isegi nõudlikud, näiteks üksikasjaliku ajaleheartikli lugemine või algebra probleemi lahendamine, olla piisavalt keerulised, et pakkuda ajule piisavat treeningut.
Nii nagu sportlased, harjutades korduvalt teatud lihaste rühmi, hingamis- ja kardiovaskulaarsüsteeme, nii võiks ka mäluharjutuste sihipärane kordamine olla võti meie mäluprotsesside tugevdamiseks.
Mälutreeningu rakendused aga nõuavad lisaks veel suure hulga objektide jälgimist.
Ajutreening kui omalaadne koolitus töötab, siis on sellel reaalne võime aidata kognitiivsete häiretega inimesi (ka aidata näit. vähist, isegi COVID-19 paranevaid inimesi). Mõningat kinnitust kognitiivse koolituse potentsiaalile võib näha FDA hiljutises heakskiidus ADHD raviks mõeldud ajutreeningu õppemängule.
Kriitikud väidavad aga, et kuigi kontseptsioon on ahvatlev, ei piisa üldistest tõenditest selle kohta, et aju põhiprotsesse saaks tõeliselt parandada. Hoolimata sellest, mida paljud ajutreeningutega tegelevad firmad oma klientidele räägivad, ei ole teadlased veel avastanud võtmekomponente, mis muudavad sellise sekkumise tõhusaks ega retsepte, mis aitaksid kõige paremini rahuldada abi otsijate erinevaid vajadusi.
Kuidas lepitada erinevaid arvamusi selle valdkonna tõhususe kohta? Artikli autorid soovitavad, et osa arusaamatusi võib tuleneda asjaolust, et vähe on arvestatud, kellele võiksid kõige paremini kasuks olla ajutreeningu meetodite rakendused, mida toetuvad uuringud. Kas ainult neid, kellel on mingi mäluhäire, või võivad need meetodid aidata ka neid, kes soovivad enesetäiendamist, mälu veelgi paremaks muutumist.
On tõendeid selle kohta, et lühiajaline töömälu treening võib pakkuda eeliseid suhteliselt hea mäluga, hästi töötavatele isikutele, näiteks üliõpilastele. Nägemismälu treeningute jaoks on ettepanekuid, millest võivad kasu saada ka tippsportlased. Siiski, olenemata sellest, kas kellelgi on mäluhäire või mitte, on tõenäoline, et sarnaselt dieedile või treeningule ei mõju ajutreening kõigile ühtmoodi..
Ajutreeninguga seonduvalt domineerivad praeguses paradigmas elanikkonna tervis ja uurimismeetodid, mis on pühendatud nn. grupi "harju" keskmisele. Aga enamik huvilisi tahab teada, millised lähenemised on personaalselt optimaalsed vastavalt isiksuse tervisele, geneetilistele omapäradele, eale, teadmistele jt. (Probleemi illustreerimiseks kaaluge hüpoteetilist olukorda, kus ainult üks inimene kümnest saab konkreetsest mälutreeningu rakendusest sügavat kasu, ülejäänutele kasu pole märgatav).
Sarnaselt Ühendkuningriigis korraldatud laiaulatuslikule uuringule (Brain Test Britain, mida edendasid Cambridge'i ülikool ja BBC), püüavad artikli autorid ja nende tiim ka värvata tuhandeid osalejaid, kes aitaksid läbi oma mälutreeningul kogetu esile tuua selle meetodi võimalikke eeliseid antud konkreetsele isiksusele. Kuid erinevalt Brain Test Britaini lihtsast küsimusest, kas ajutreening töötab, otsivad artikli autorid ja nende tiim osalejaid USA elanikkonna seast uueks väljakutse kaasamiseks, et testida, miks ja konkreetselt kelle jaoks ajutreening töötab ja millistel tingimustel.
Eesmärgi saavutamiseks on nad käivitanud uue uuringu eesmärgiga värvata 30 000 vabatahtlikku osalema mälutreeningu uuringus, milles võrreldakse erinevaid lähenemisviise töömälu treenimiseks. Uuringus kasutatakse võimalike koolitustulemuste hindamiseks ühtset hindamismeetmete komplekti ning see keskendub individuaalsetele erinevustele. Kõik vanemad kui 18 saavad liituda uuringuga, mis on vajalik arutelu muutmiseks ja edasiliikumiseks aju täppistreeningu uue paradigmaga.
Ainult väga suure osalejate arvu kaasamise ja selle hindamise kaudu, kuidas erinevad koolitusviisid ja nende tulemused on seotud konkreetsete inimestega, saab need vaidlused lõplikult lahendada. Uurijad püüavad selle mõistatuse lahendada, rakendades statistilisi mudeleid. Kui see õnnestub, aitab see uuring välja selgitada, millised tegurid võivad konkreetse isiksuse mälutreeningut kasu saamise tõenäosust kõige enam mõjutada, samuti milline treeningvorm võib sellele inimesele olla parim.
Uuringu eesmärk on vältida kõigile ühesugust lähenemist. Selle asemel soovime edendada uut mudelit, mis põhineb eeldusel, et inimesed on oma kognitiivsete tugevuste ja vajaduste poolest erinevad ning seetõttu vajavad nad sellist tüüpi sekkumisi, mis neid kõige paremini teeniksid.
PS1: Artikli originaal pealkiri: Does ‘Brain Training’ Actually Work?
An online citizen science project is recruiting 30,000 volunteers to assess whether exercises to improve memory and attention are valid—and if so, for whom
By Susanne M. Jaeggi, Anja Pahor, Aaron R. Seitz on September 24, 2020).
https://www.scientificamerican.com/article/does-brain-training-actually-work/?utm_source=newsletter&utm_medium=email&utm_campaign=mind&utm_content=link&utm_term=2020-09-30_top-stories&spMailingID=68947169&spUserID=NTM5NzIxNjEwNwS2&spJobID=1963181046&spReportId=MTk2MzE4MTA0NgS2
PS2. Augusti lõpus 2020 esitles tuntud ärimees ja innovaator Elon Musk uut leiutist nimega Neuralink. Tegemist on kiibiga, mis paigaldatakse inimesele otse koljusse.
Kiip saadab ülipeenete juhtmete kaudu ajju elektriimpulsse, simuleerides niimoodi kohta, mis kahjustatud. Nii võiksidki pimedana sündinud inimesed esimest korda ilmavalgust näha. Ravitavad võiks olla ka erinevad seljaajukahjustused, mis kehaosade halvatust põhjustavad.
Neuralink on umbes euromündi-suurune kiip. Paigaldamisel eemaldatakse koljust sama suur tükk ning selle asemel hakkabki olema Neuralink. Ülipeened juhtmed ei tekita Eloni sõnul mingit verejooksu ja seadeldis on juhtmeta laetav. Kogu protsess võiks aega võtta vaid mõni tund ning operatsiooni viivad tulevikus läbi robotid.